Kinnisvaraarenduse Konverentsi järelkaja ehk: tagades jätkusuutliku ja tasakaaluka kinnisvaraturu

Täna toimunud Äripäeva Kinnisvaraarenduse Konverentsil kõlanud ettekannetest jäi kummitama, et eluaseme taskukohasus keskmise leibkonna jaoks on drastiliselt langenud (Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhi Ero Viiki ettekanne) , sundides koduostjaid kolima üha kaugemale äärelinnadesse. Selline areng toob kaasa raiskava maakasutuse ja valglinnastumise, mis omakorda süvendab kliimakriisi (EAL juhatuse liikme Andro Mändi ettekanne) .

See probleem on ilmselt tänaseks arusaadav kõigile, sh ka arendajatele – lõputult ei saa üha kaugemale ja kaugemale põldudele arendada. Mida aga teha?

Kui probleem on mõtestatud, siis tundub ju, et ka lahendused on täitsa selged – on aeg keskenduda “jätkusuutlikule ja tasakaalustatud kinnisvaraturule”. Selle komponendid ei ole ka väga keerulised:

1. Tihedama ja mitmekesise linnaruumi arendamine.

2. Tõhusate ühistranspordilahenduste edendamine.

3. Uuenduslikud ehitustavad ja energiatõhusus.

4. ESG (keskkonna, sotsiaalse ja juhtimise) põhimõtete rakendamine kinnisvaraprojektides.

Milles aga probleem on? Miks on nii, et need pealtnäha mõistlikud ja lausa ainuõiged ideed kõlavad loosungitena, mis ei taha hästi kooskõlla minna päriselt toimuvaga?

Kui väljakujunenud keskustes eluasemete kallidusele paneb tõenäoliselt turg ise mingi hetk piiri ette, siis valglinnastumise vastu ilmselt ainult vabaturumajandusele loota ei saa ja siin on siiski vaja ka kohalike omavalitsuste ja riigi jõulisemat ruumipoliitikat.

“Avalik sektor on läbi kukkunud – puudub ruumipoliitika” Pärtel-Peeter Pere ettekandest

Kas suudame täna leppida, et jätkusuutlikuma arengu nimel ei saa eraomand enam olla niivõrd “püha ja puutumatu” et iga detailplaneering tingimata algatatud saaks ja vastupidi – kestliku arenguga kooskõlas olevad arendusi ei menetletaks kuskil kabinetides aasta(kümne)id? Riskikohti on palju – kes otsustab ja hindab, mis on mõistlik ja piisavalt ESG ja mis mitte?

Aga sellele mõtlemata jäämegi nõiaringi: – linnas on aeglane ja kallis arendada – arendame äärelinna – kliimakriis süveneb – ESG nõuded karmistuvad – linnas arendamine on veel kallim ja aeglasem jne

Koos suudame luua elukeskkonna, mis on taskukohane, jätkusuutlik ja vastupidav tulevastele põlvkondadele. Loodetavasti. Aga loosungitest tuleb kaugemale vaadata ja muuta neid eelkõige riigi tasemel konkreetseks rakendatavaks poliitikaks.

#kinnisvara #jätkusuutlikkus #elamispind #kliimakriis #ESG